Jiõnstemvuäppõs

Vuäitak ââʹnned jiõnnvuõiggâdvuõđad vaalin vuäǯǯeen vaaläʹššǩiiʹrjid, Sääʹmteʹǧǧvaalin jiõnstummuš ooʹnnast, ǥu looǥǥak jiõnstemvuäppõõzzid tääʹrǩeld da tååimak tõi mieʹldd. Vuäppõõzz liâ vueʹlnn di vaaläʹššǩiiʹrji mieʹldd vuõltteem jiõnstemvuäppõõzzâst.

Nääiʹt jiõnstak:

  1. Meârk jiõnstemliʹppe tõn eeʹttǩeeʹj nââmar, koon jiõnstak. Meârk nââmar čiõlggsânji di jeäʹl ǩeeʹrjet jiõnstemliʹppe jeeʹres meärkkõõzzid.
  2. Piij jiõnstemliipp vaalkonfeâʹrtte da piij ǩidd konfeârt. Jeäʹl ǩeeʹrjet vaalkonfeâʹrtte jeeʹres meärkkõõzzid.
  3. Tiuddâd sättǩeeʹrj.
  4. Piij sättǩeeʹrj da ǩidd pijjum vaalkonfeârt sättkonfeâʹrtte.
  5. Piij ǩidd sättkonfeârt.

Vuäitak piijjâd sättkonfeâʹrtte še iʹlmmtõskoort. Tâʹl tuʹst ij taarbâž meârkkad sättǩerjja jeeʹres ǥu jiijjad vuâllaǩeeʹrjtõõzz.

Ǥu leäk tiuddääm vaaläʹššǩeeʹrj vuäppõõzzi mieʹldd, tuʹst liâ kueʹhtt vaajtõsmääin tååimted jiõnstemäʹššǩeʹrjjad vaal-luʹvddkådda: pååʹšt mieʹldd leʹbe tååimteeʹl tõid vaal-luʹvddkådda jeeʹres naaʹlin.

Jõs haaʹlääk jiõnsted vaalpeiʹvven, jiõk taarbâž vaaläʹššǩiiʹrjid mieʹldd.

  • Jiõnstummuš pååʹšt mieʹldd

    Jõs jiõnstak pååʹšt mieʹldd, tuʹst feʹrttai kueʹđđed sättkonfeârt pååʹšt kääzzkõspäikka jååđtemnalla tuõđštõõzzlânji leʹbe ǩeeʹrjtõvvum ǩeʹrjjen. Vaal-luʹvddkåʹdd mähss pååʹštmääus da sättkonfeârt âânn seʹst juʹn addrõskoort. Sättkonfeârt lij nääiʹt vaalmâš viikkâmnalla pååʹšt kääzzkõspäikka. Vuäppõõzz tääzz liâ vaaläʹššǩiiʹrji jiõnstemvuäppõõzzin.

    Vuäitak še uʹvdded sättkonfeârt ǩeän-ne nuuʹbb viikkâmnalla pååšta. Jiõk taarbâž tääzz väʹlddǩeeʹrj.

    Jiõnnlaʹsǩǩeem alttummša mõõneeʹst vaal-luʹvddkådda pååʹšt mieʹldd puättam jiõn vääʹldet lokku jiõnnlaʹsǩǩummšest. Lij tuu vasttõõzzin vuõltteed ǩeʹrjj riʹjttjeei ääiʹjeld.

  • Jiõnstummuš tååimteeʹl sättkonfeârt vaal-luʹvddkådda muđoi ǥu pååʹšt mieʹldd

    Sättkonfeârt vuäitak tååimted še vuõiʹǧǧest vaal-luʹvddkådda. Tät lij vueiʹtlvaž määŋgain naaʹlin: puuʹteeʹl konfeârt vuõiʹǧǧest vaal-luʹvddkååʹdd konttra Aanra, jeeʹres vaal-luʹvddkååʹdd iʹlmmtem päikka leʹbe vaalpeiʹvven koon täättas jiõnstempäikka.

    Vaal-luʹvddkååʹdd konttra leʹbe jeeʹres vaal-luʹvddkååʹdd iʹlmmtem päikka konfeârt vuäitak maaccted vaali neelljad tiudd neäʹttel vuõssaarǥ da kuuđad tiudd neäʹttel pâʹsspeeiʹv kõskksaž poodd. Jeeʹres vaal-luʹvddkååʹdd iʹlmmtem päiʹǩǩ vuäitt leeʹd ouddmiârkkân vaalautt.

    Vaalpeiʹvven vuäitak maaccted konfeârt koon täättas jiõnstempäikka. Jiõnstempääiʹǩ ij taarbâž leeʹd dommkååʹddest Jiõnstempääiʹǩ vaaltåimmkåʹdd väldd konfeârt vuâstta.

    Vuäitak še uʹvdded sättkonfeârt ǩeän-ne nuuʹbb tååimtemnalla. Tän diõtt tuʹst feʹrttai uʹvdded väʹldd suʹnne leʹbe tuejjeed väʹlddǩeʹrjj, koʹst ooudak suʹnne vuõiggâdvuõđ tååimted konfeârt tuu peäʹlest. Väʹlddneeʹǩǩest ij taarbâž leeʹd jiõnnvuõiggâdvuõttneǩ sääʹmteʹǧǧvaalin. Vaal-luʹvddkåʹdd lââʹzzat vaaltååimtõõzz ääʹljeen ouddmiârkkvuâđ väʹlddǩerjja tän sijddu.

  • Jiõnstummuš vaalpeiʹvven

    Jiõnnvuõiggâdvuõttneʹǩǩen vuäǯǯak vaajtõsmäinnsânji jiõnsted vaalpeiʹvven, jõs dommkåʹdd lij mii-ne sääʹm dommvuuʹd kåʹdd. Vuäǯǯak jiõnsted tåʹlǩ tõʹst sääʹm dommvuuʹd kååʹddest, kååʹtt lij miõrkkum vaal-loǥstõʹǩǩe dommkåʹdden. Vaalpeeiʹv jiõnstempäiʹǩǩ peäggtet vaaläʹššǩiiʹrjin. Jõs dommvuʹvdd ij leäkku sääʹm dommvuuʹdest, jiõk vueiʹt jiõnsted vaalpeiʹvven jiõnstempääiʹǩest. Tät mieʹrreet Sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj (414/2025) 31 a §:st.

    Vaalpeeiʹv jiõnstummuš tååimtet seämma-ääiʹj juõʹǩǩ sääʹm dommvuuʹd kååʹddest. Juõʹǩǩ kååʹddest lij uuʹccmõsân õhtt jiõnstempäiʹǩǩ. Jiõnstempääiʹǩ leʹbe vaal-lõõnj äʹvvne vaalpeiʹvven tueʹlespoodd čiâss lååi da jiõnstummuš juätkkai čiâss kuuđ räjja jeäʹǩǩää. Jõs jiõnstempääiʹǩest liâ jiânnai oummu čiâss 18, vuäǯǯa puk tõn mõõneeʹst pääiʹǩ ool puättam jiõnsted rääuhast ouddâl jiõnstemtååimtõõzz loopptummuž.

    Mâid taarbšak mieʹldd jiõnstempäikka?

    1. Vääʹld mieʹldd jiõnstempäikka pååʹles miõttâm personkoort leʹbe paass leʹbe vuejjamkoort leʹbe vaʹstteei koovlaž äʹššǩeeʹrj.
    2. Vaalpeiʹvven vuäitak jiõnsted tåʹlǩ jiijjad dommkååʹdd jiõnstempääiʹǩest leʹbe tõʹst jiõnstempääiʹǩest, kååʹtt lij miõrkkum tuʹnne puättam vaaläʹššǩiiʹrjin. Vaaläʹššǩiiʹrjid jeät taarbâž jiõnstummšest.
    3. Eeʹttǩeeʹjjlistt lij vuõlttuum tuʹnne vaaläʹššǩiiʹrji mieʹldd. Kaaunak eeʹttǩeeʹjid da sij nââmrid še täin neʹttseeidain leʹbe täʹst liiŋkâst.
    4. Vuäitak väʹldded mieʹldd jiijjad vaalvieʹǩǩteeʹj, jõs jiõk pââʹst tuejjeed jiõnstem-meârkkmõõžž. Vaalvieʹǩǩteeʹj âlgg leeʹd jiõnnvuõiggâdvuõttneǩ sääʹmteʹǧǧvaalin. Vaalvieʹǩǩteeʹjj ij kuuitâǥ vueiʹt leeʹd vaalin eeʹttǩeeʹjen åårrai ooumaž. Jõs tuʹst ij leäkku jiijjad vieʹǩǩteeʹjj, jiõnstempääiʹǩest lij vaal-luʹvddkååʹdd nõõmtem vaalvieʹǩǩteeʹjj.

    Vuäppõõzz jiõnstempääiʹǩest tåimmʼmõõžžâst da vaalpeiʹvven jiõnstummšest lââʹzztet vaalpeeiʹv âlddneen.

  • Jiõnstummuš håiddstroiʹttlest leʹbe dååma

    Håiddstroiʹttlest leʹbe dååma vuäitt jiõnsted, jõs liikkeem- da tåimmamodd lij nuʹt rajjtõõvvâm, što ij muđoi vueiʹt jiõnsted mååžnteʹmes vaiggâdvuõđitaa. Håiddstroiʹttel leʹbe doom âlgg leeʹd sääʹm dommvuuʹdest (lääʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest 414/2025 32 §). Håiddstroiʹttla leʹbe dååma puätt suåppum ääiʹjpoddân vaal-luʹvddkååʹdd mieʹrreem vaaltåimmšeǩ leʹbe suu väärrooumžes. Håiddpääiʹǩest leʹbe dååma jiõnsteen jiõnstummšest âlgg jiõnsteeʹj da vaaltåimmšeeʹǩǩ lââʹssen leeʹd mieʹldd jiõnsteeʹj vaʹlljeem leʹbe priimmâm jiõnnvuõiggâdvuõttneǩ ooumaž.

    Jõs haaʹlääk leʹbe âʹlddooumaž haaʹlad jiõnsted dååma leʹbe håiddstroiʹttlest, iʹlmmet tõʹst vaal-luʹvddkådda.

  • Jiõnstummuš muuttâsooccâmorgaan tuʹmmstõõǥǥin

    Jõs leäk vuäǯǯam muttâzooccâmorgaanâst lääʹjjviõkksa tuʹmmstõõǥǥ jiõnnvuõiggâdvuõđâst da haaʹlääk jiõnsted, čuäʹjet tuʹmmstõk vaal-luʹvddkådda ooudbeäʹlnn jiõnilaʹsǩǩeem alttummuž leʹbe vaaltåimmkådda vaalpeeiʹv jiõnstummuž poodd.

    Leäk õõlǥtum luõvted tuʹmmstõõǥǥ leʹbe tõn vuõiggân tuõđštum kopio vaal-luʹvddkådda leʹbe vaʹstteeinalla vaaltåimmkådda, što vaal-loǥstõʹǩǩe vueiʹtet tuejjeed meârkkmõš ääʹššest.

    Ǥu leäk luõvtam tuʹmmstõõǥǥ leʹbe vuõiggân tuõđštum kopio tõʹst, vuäǯǯak vaaläʹššǩiiʹrjid da vuäitak jiõnsted.

  • Lääʹddjânnam raaji åålǥbeäʹlnn jälsteei jiõnstummuš

    Vaaläʹššǩeʹrjj vuõltteet noʹrmaal maʹlle še Lääʹddjânnam raaji ååuǥbeäʹlnn jälsteeʹjid. Lääʹddjânnam raaji ååuǥbeäʹlnn jälsteeʹjen vuäitak jiõnsted pååʹšt mieʹldd. Vuäitak še tååimted jiõnstemäʹššǩiiʹrjid Lääʹddjânnmest vaal-luʹvddkååʹdd tåimmpäikka leʹbe jeeʹres iʹlmmtum päikka (ouddm. vaalautt) di vaalpeiʹvven koozz täättas jiõnstempäikka.

    Vaal-luʹvddkåʹdd räukk jiõnnvuõiggâdvuõttniiʹǩǩi addrõsteâđaid Digi- da meerteâttriâžldõõǥǥâst meerteâttriâžldõõǥǥâst. Jõs jiõk leäkku iʹlmmtam meerteâttriâšldõʹǩǩe ääiʹjtässʼsaž addrõõzzad leʹbe teʹlfon-nââmrad, vaal-luʹvddkååʹddest ij vieʹltǩani leäkku vueiʹtlvažvuõtt vuäǯǯad ääiʹjtässʼsaž addrõsteâđääd. Vuäitt leeʹd, što addrõs ij leäkku teâđast ni vooʹps.

    Ainsmââʹtt nääiʹt ääiʹjbeäʹlnn, što õhttvuõđteâđ liâ vuõiʹǧǧest meerteâttriâžldõõǥǥâst. Vuäitak iʹlmmted pååʹštʼtemaddrõõzz da teʹlfon-nââmar še vuõiʹǧǧest vaal-luʹvddkådda. Nääiʹt ainsmââttak vaaläʹššǩiiʹrji puättmõõžž tuʹnne.

    Jõs jiõnstak pååʹšt mieʹldd, feʹrttjak mäʹhssed pååʹštʼtumus jiõčč. Sättkonfeârt pååʹštmähss ij leäkku mahssum vâlmmša. Pååʹštʼtumus vaajtõsmäinnan vuäitak ââʹnned še haaʹleem meeraikõskksaž kuriirkääzzkõõzz.

    Vuäitak še tååimted jiõnstemäʹššǩeeʹrj vaal-luʹvddkååʹdd tåimmpäikka, ouddmiârkkân jiõnstemauʹtte. Vuäitak nuʹt mäʹtǩǩeed ouddmiârkkân Kaarasjooǥǥâst tååimted jiõnstemäʹššǩeeʹrj vaalauʹtte tõn årsteen Karigasnjaarǥâst. Vaaläʹššǩeeʹrj vuäitt še tååimted väʹldduum ooumaž.

    Vaalpeeiʹv jiõnstummšest vuäǯǯa jiõnsted tåʹlǩ jiõnnvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ, kooi dommkåʹdd lij mii-ne sääʹm dommvuuʹd kåʹdd. Jiõk vueiʹt pueʹtted jiõnsted jeeʹresåʹrnn, leša vuäitak pueʹtted valmmša tiudduum jiõnstemäʹššǩeeʹrj vaaltåimmkådda.