Jienâstemraavâ

Tun puávtáh kevttiđ jienâvuoigâdvuođâd vaaljâin ko lah finnim valjâäššikiirjijd. Sämitiggevaaljâin jienâstem luhostuvá, ko tun luuvah jienâstemravvuid huolâlávt já tooimah tai mield. Ravvuuh láá vyelni sehe jienâstemravvust, mii vuolgâttuvvoo valjâäššikiirjij mield.

Návt tun jienâstah:

  1. Čääli jienâstemliipun čielgâsávt ton iävtukkâs nummeer, kiäm tun jienâstah. Merkkii nummeer čielgâsávt elege čääli jienâstemliipun eres merkkiimijd.
  2. Piejâ jienâstemliipu valjâkovertân já toopâ kooveert. Ele čääli valjâkovertân eres merkkiimijd.
  3. Teevdi vuolgâttâsreeivâ.
  4. Piejâ vuolgâttâsreeivâ já toppum valjâkooveert vuolgâttâskovertân.
  5. Toopâ vuolgâttâskooveert.

Tun puávtáh pieijâđ vuolgâttâskovertân meid jieijâd almottâskoortâ. Talle tun jieh taarbâš merkkiđ vuolgâttâskovertân eres ko jieijâd vuáláčáállus.

Ko tun lah tiävdám valjâäššikiirjijd ravvui mield, tust láá kyehti muulsâiävtu toimâttiđ jieijâd jienâstemäššikiirjijd valjâlävdikoodán: poostâ peht tâi tooimâtmáin taid valjâlävdikoodán eres vuovvijn.

Jis tun halijdah jienâstiđ valjâpeeivi, tun jieh taarbâš valjâäššikiirjijd fáárun.

  • Poostâ peht jienâstem

    Jis tun jienâstah poostâ peht, tun koolgah kyeđđiđ vuolgâttâskooveert poostâ palvâlemsajan jođettemnáál tuođâštuslávt ađai kirjettum reivân. Valjâlävdikodde máksá postâmáávsu já vuolgâttâskovertist lii jo čujottâskorttâ. Te vuolgâttâskooveert lii valmâš tuálvuđ poostâ palvâlemsajan. Ravvuuh taas láá valjâäššikiirjij jienâstemravvuin.

    Tun puávtáh meid adeliđ jieijâd vuolgâttâskooveert kiäsnii ete sun kuáđá tom poostân. Tun jieh taarbâš toos väldikirje.

    Jienah, moh láá puáttám poostâ peht valjâlävdikoodán majemustáá jienârekinistem algâttem räi, váldojeh vuotân jienârekinistmist. Lii tuu ovdâsvástádâsâst vuolgâttiđ reeivâ tuárvi ääigild.

  • Jienâstem tooimâtmáin valjâäššikiirjijd eres vuovvijn ko poostâ peht

    Tun puávtáh toimâttiđ vuolgâttâskooveert meid njuolgist valjâlävdikoodán. Taat lii máhđulâš maaŋgânáál: pyehtimáin kooveert njuolgist valjâlävdikode toimâttâhân Anarân, valjâlävdikode almottem eres sajan tâi valjâpeeivi mon peri jienâstemsajan.

    Valjâlävdikode toimâttâhân tâi valjâlävdikode almottem eres sajan kooveert puáhtá vuolgâttiđ vaaljâi niäljád oles oho vuossaargâ já kuuđâd oles oho pasepeeivi koskâsâš ääigi. Eres valjâlävdikode almottem saje puáhtá leđe ovdâmerkkân valjâauto.

    Valjâpeeivi tun puávtáh macâttiđ kooveert mon peri jienâstemsajan. Jienâstemsaje ij taarbâš leđe tuu päikkikieldâst. Jienâstemsaje valjâtoimâkodde váldá kooveert vuástá.

    Tun puávtáh meid adeliđ jieijâd vuolgâttâskooveert kiäsnii iärásân toimâttemnáál. Tađe várás tun koolgah váldásmittiđ suu ađai rähtiđ väldikirje, mast tun adelah sunjin vuoigâdvuođâ toimâttiđ kooveert tuu peeleest. Váldásmittum olmooš ij taarbâš leđe jienâstemvuoigâdvuođâlâš Sämitige vaaljâin. Valjâlävdikodde lasseet valjâtoimâttâs älgidijn ovdâmerkkâvuáđu väldikiirján taan siijđon.

  • Jienâstem valjâpeeivi

    Jienâstemvuoigâdvuođâlâžžân tun uážuh muulsâiävtulávt jienâstiđ valjâpeeivi, jis tuu päikkikieldâ lii miinii sämmilij päikkikuávlu kieldâid. Tun uážuh jienâstiđ tuš ton sämmilij päikkikuávlu kieldâst, mii lii merkkejum valjâluvâttâlmân tuu päikkikieldân. Valjâpeeivi jienâstemsaje mainâšuvvoo tuu valjâäššikiirjijn. Jis tuu päikkikieldâ ij lah sämmilij päikkikuávlust, tun jieh pyevti jienâstiđ valjâpeeivi jienâstemsaajeest. Taat meriduvvoo Sämitiggeest adelum laavâ (414/2025) 31 a §:st.

    Valjâpeeivi jienâstem toimâttuvvoo siämmáá ääigi sämmilij päikkikuávlu jyehi kieldâst. Jieškote-uv kieldâst lii ucemustáá ohtâ jienâstemsaje. Jienâstemsajeh ađai valjâvisteh lekkâseh valjâpeeivi iđedist tijme love já jienâstem juátkoo tijme kuuđâ räi. Jis jienâstemsajan lii ráiđu tijme 18, uážžuh puohah, kiäh láá toos räi puáttám pääihi oolâ, jienâstiđ ráávhust ovdil ko jienâstemtoimâttâs nohá.

    Maid tun tarbâšah fáárun jienâstemsajan?

    1. Vääldi fáárun jienâstemsajan poolis mieđettem persovnkoortâ tâi paasâ tâi vyeijimkoortâ tâi västideijee koválii äššikirje.
    2. Valjâpeeivi tun puávtáh jienâstiđ tuš jieijâd päikkikieldâ jienâstemsaajeest ađai ton jienâstemsaajeest, mii lii merkkejum tunjin puáttám valjâäššikiirjijn. Valjâäššikiirjijd ij taarbâš jienâstmist.
    3. Iävtukkâslisto lii vuolgâttum tunjin valjâäššikiirjij mield. Tun kaavnah iävtukkâsâid já sii numerijd meid tain nettisiijđoin tâi taan liiŋkâst.
    4. Tun puávtáh väldiđ fáárun jieijâd valjâišedeijee, jis tun jieh paste jieš rähtiđ jienâstemmerkkim. Valjâišedeijee kalga leđe jienâstemvuoigâdvuođâlâš sämitiggevaaljâin. Valjâišedeijee ij kuittâg pyevti leđe vaaljâin iävtukkâssân leijee olmooš. Jis tust ij lah jieijâs išedeijee, jienâstemsaajeest lii valjâlävdikode nomâttem valjâišedeijee.

    Ravvuuh jienâstemsaajeest toimâmist já valjâpeeivi jienâstmist lasettuvvojeh ko valjâpeivi aldan.

  • Jienâstem tipšolájádâsâst tâi pääihist

    Tipšolájádâsâst tâi pääihist puáhtá jienâstiđ, jis lihâdem- já toimâmnahcâ lii tommiittáá rájášum, ete ij mudoi pasta jienâstiđ epikuáhtulij vaigâdvuođâittáá. Tipšolájádâs tâi päikki kalga leđe sämmilij päikkikuávlust (laahâ Sämitiggeest 414/2025 32 §). Tipšolájádâsân tâi pááikán puátá soppum ääigi valjâlävdikode meridem valjâtoimâolmooš tâi suu väriolmooš. Tipšolájádâsâst tâi pääihist jienâstdijn jienâstmist kalga jienâsteijee já valjâtoimâulmuu lasseen leđe mieldi jienâsteijee valjim tâi tuhhiittem jienâstemvuoigâdvuođâlâš olmooš.

    Jis tun halijdah tâi tuu aldaolmooš haalijd jienâstiđ pääihist tâi tipšolájádâsâst, te almoot tast valjâlävdikoodán.

  • Jienâstem nubástusuuccâmorgaan miärádâssáin

    Jis tun lah finnim nubástusuuccâmorgaanist laavâvuáimálii miärádâs jienâstemvuoigâdvuođâst já halijdah jienâstiđ, te oovdânpyevti miärádâs valjâlävdikoodán ovdil jienârekinistem algâttem tâi valjâtoimâkoodán valjâpeeivi jienâstem ääigi.

    Tun lah kenigâs luovâttiđ miärádâs tâi ton rievtisin tuođâštum kopio valjâlävdikoodán tâi siämmáánáálá valjâtoimâkoodán, vâi ääšist puáhtá toohâđ merkkim valjâluvâttâlmân.

    Ko tun lah luovâttâm miärádâs tâi rievtisin tuođâštum kopio tast, tun finniih valjâäššikiirjijd já puávtáh jienâstiđ.

  • Suomâ raajij ulguubeln ässee jienâstem

    Valjâäššikirjeh vuolgâttuvvojeh táválii vyevi mield meid Suomâ raajij ulguubeln ässeid. Suomâ raajij ulguubeln ässee olmožin tun puávtáh jienâstiđ poostâ peht. Tun puávtáh meid toimâttiđ jienâstemäššikiirjijd Suomâst valjâlävdikode toimâsajan tâi eres almottum sajan (om. valjâauto) sehe valjâpeeivi mon peri jienâstemsajan.

    Valjâlävdikodde pivdá jienâstemvuoigâdvuođâlij čujottâstiäđuid Digi- já aalmugtiätuvirgáduvâst aalmugtiätuoornigist. Jis tun jieh lah almottâm aalmugtiätuoornigân tuu äigikyevdilis čujottâs tâi puhelinnummeer, te valjâlävdikoddeest ij veltihánnáá lah máhđulâšvuotâ finniđ tuu äigikyevdilijd čujottâstiäđuid. Puáhtá leđe, ete čujottâs ij lah tiäđust ollágin.

    Te visásmit puorijn aaigijn, ete tuu ohtâvuotâtiäđuh láá riehtâ aalmugtiätuoornigist. Tun puávtáh almottiđ postâčujottâs já puhelinnummeer meid njuolgist valjâlävdikoodán. Návt tun visásmitáh, ete valjâäššikirjeh puátih tunjin.

    Jis tun jienâstah poostâ peht, tun koolgah mäksiđ postâdem jieš. Vuolgâttâskooveert postâmáksu ij lah maksum valmâšin. Postâdem muulsâiähtun tun puávtáh kevttiđ meid ton aalmugijkoskâsii kuuriirpalvâlus, mon halijdah.

    Tun puávtáh meid toimâttiđ jienâstemäššikirjijdâd valjâlävdikode toimâsajan, ovdâmerkkân jienâstemauton. Tun puávtáh jotteeđ ovdâmerkkân Kárášjuuvâst toimâttiđ jienâstemäššikirjijdâd valjâauton, ko tot ooroost Kärigâšnjaargâst. Tuu valjâäššikiirjijd puáhtá meid toimâttiđ tuu valduuttem olmooš.

    Valjâpeeivi jienâstmist uážžuh jienâstiđ tuš jienâstemvuoigâdvuođâliih, kiäi päikkikieldâ lii miinii sämmilij päikkikuávlu kieldâid. Te tun jieh pyevti puáttiđ jienâstiđ eres saajeest, mutâ tun puávtáh pyehtiđ valmâšin tevdum jienâstemäššikiirjijd valjâtoimâkoodán.