Sääʹmteʹǧǧvaal

Sääʹmteʹǧǧ lij säʹmmlai eeʹttkâsttmallaš jiõččvaaldâšmorgaan Lääʹddjânnmest. Sääʹmteeʹǧǧ vääžnmõs tuâjj lij viikkâd čõõđ vuâđđlääʹjjest tõõzz tuõrvvum ǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldâšm di tuõrvvâd sääʹm alggmeerkulttuur seillmõš da ouddnem. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar eeʹttkâstt Sääʹmteeʹǧǧ pââimõs mieʹrreemvääʹld. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar mieʹrrad vueiʹvvääʹššest Sääʹmteeʹǧǧ uʹvddem ciâlklmin, eʹtǩǩõõzzin da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžin.

Sääʹmtegga koʹlle 21 vuäzzliʹžžed da nellj väärrvuäzzla, koid vaʹlljeet vaalin.. Sääʹmteeʹǧǧest âʹlǧǧe leeʹd uuʹccmõssân kueʹhtt vuäzzla da õhtt väärrvuäzzlaž Jeänõõǥǥ, Aanar da Uccjooǥǥ kååʹddest di Suäʹđjel kååʹdd Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹdest. Loopp 13 vuäzzla vaʹlljeet vaalin jiõnnmeäʹr vuâđain, kuuitâǥ nuʹt, što uuʹccmõssân vitt vuäzzlain feʹrttai leeʹd sääʹm dommvuuʹdest. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjempââʹjj lij nellj eeʹjj. Tõt älgg vaaleeʹjj jooulmannu 1. peiʹvven.

Sääʹmteeʹǧǧ vaalid leʹbe sääʹmteʹǧǧvaal tååimtet juõʹǩǩ neelljad eeʹjj. Sääʹmteʹǧǧvaal liâ kõõskteʹmes personvaal, koin jiõnnvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ jiõnste vuõiʹǧǧest jiõččnaž eeʹttǩeeʹjid. Sääʹmteʹǧǧvaalin lij tåʹlǩ õhtt vaalkruugg. Sääʹmteʹǧǧvaalin jiõnnvuõiggâdvuõtt lij juâkksast, kååʹtt kooll Sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe. Vaal-loǥstõʹǩǩe meârkkmõõžžâst šiõtteet Sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj (414/2025) 3 da 21 §:st.

Sääʹmteʹǧǧvaalin eeʹttǩeeʹjid vueiʹtte šiõtteed uuʹccmõsân kooum jiõnnvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ vuâđđeem vaʹlljeemõhttõõzz. Kååʹtt-a jiõnnvuõiggâdvuõttneǩ vuäitt kuullâd tåʹlǩ õʹhtte vaʹlljeemõhttõʹsse.

Sääʹmteeʹǧǧ såbbar nõõmtem vaal-luʹvddkåʹdd tååimat sääʹmteʹǧǧvaalid Sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 4 lååǥǥ da Sääʹmteʹǧǧvaalin jääʹǩǩtem mõõntõõllmõõžžâst uvddum vuõiggâdvuõttministeria eʹtǩǩõõzz (965/2006) meâldlânji. Vaal tååimtet vuõiggâdvuõttministeria miõttmin mieʹrrtieʹǧǧin.