Jienastanráva

Sáhtát geavahit iežat jienastanvuoigatvuođa válggain go leat ožžon válgaáššebáhpáriid. Sámediggeválggain jienasteapmi lihkostuvvá, go logat jienastanrávvagiid fuolalaččat ja barggat nu mo dain rávvejuvvo. Rávvagat leat vulobealde ja válgaáššebáhpáriid mielde sáddejuvvon jienastanrávvagis.

Ná jienastat:

  1. Merke jienastanlihppui dan evttohasa nummira, gean jienastat. Merke nummira čielgasit, alege čále eará merkejumiid jienastanlihppui.
  2. Bija jienastanlihpo válgakonfaluhttii ja gidde konfaluhta. Ale čále eará merkejumiid válgakonfaluhttii.
  3. Deavdde sáddenreivve.
  4. Bija sáddenreivve ja giddejuvvon válgakonfaluhta sáddenkonfaluhttii.
  5. Gidde sáddenkonfaluhta.

Sáhtát maid bidjat sáddenkonfaluhttii iežat almmuhankoartta. Dalle don it dárbbaš merket sáddenreivii earágo iežat vuolláičállosa.

Go don leat deavdán válgaáššebáhpáriid rávvagiid mielde, de dus leat guokte molssaeavttu doaimmahit du válgaáššebáhpáriid válgalávdegoddái: poastta mielde dahje doaimmahit daid válgalávdegoddái eará vugiin.

Jos háliidat jienastit válgabeaivve, it dárbbaš válgaáššebáhpáriid mielde.

  • Jienasteapmi poastta bokte

    Jos jienastat poastta bokte, de fertet guođđit sáddenreivve poastta bálvalanbáikái, nu ahte dat fievrriduvvo duođaštuvvon vuogi mielde dahjege girjejuvvon reiven. Válgalávdegoddi máksá du poastamávssu ja sáddenkonfaluhtas lea juo čujuhuskoarta. Sáddenkonfaluhtta lea de gearggus dolvojuvvot poastta bálvalanbáikái. Rávvagat dasa leat válgaáššebáhpáriid jienastanrávvagiin.

    Sáhtát maid addit iežat sáddenkonfaluhta soapmásii earái, gii guođđá dan postii. Don it dárbbaš váldegirjji dása.

    Jienaidrehkenastima álggaheami rádjái válgalávdegoddái poastta mielde boahtán jienat váldojuvvojit vuhtii jienaidrehkenastimis. Dus lea ovddasvástádus sáddet reivve doarvái áiggil.

  • Jienasteapmi nu, ahte sáddenreive doaimmahuvvo válgalávdegoddái eará láhkai go poastta bokte

    Sáddenkonfaluhta sáhtát doaimmahit maiddái njuolga válgalávdegoddái. Dán sáhttá dahkat máŋggain vugiin: buktimiin konfaluhta njuolga válgalávdegotti doaimmahahkii Anárii, eará báikái, man válgalávdegotti lea almmuhan, dahje válgabeaivve man beare jienastanbáikái.

    Válgalávdegotti doaimmahahkii dahje eará válgalávdegotti almmuhan báikái konfaluhta sáhtát máhcahit válggaid njealját dievas vahku vuossárgga ja guđat dievas vahku sotnabeaivvi gaskasaš áigge. Válgalávdegotti almmuhan eará báiki sáhttá leat ovdamearkka dihte válgabiila.

    Válgabeaivve don sáhtát máhcahit konfaluhta man beare jienastanbáikái. Jienastanbáiki ii dárbbaš leat du ruoktogielddas. Jienastanbáikki válgadoaibmagoddi váldá konfaluhta vuostá.

    Sáhtát maid addit iežat sáddenreivve soapmásii earái doaimmaheami várás. Dán várás don fertet fápmudit su dahjege bargat váldegirjji, mas attát sutnje vuoigatvuođa doaimmahit konfaluhta iežat beales. Fápmuduvvon olbmos ii dárbbaš leat jienastanvuoigatvuohta Sámedikki válggain. Válgalávdegoddi lasiha válgadoaimmahusa álgima maŋŋá ovdamearkavuođu váldegirjái dán siidui.

  • Jienasteapmi válgabeaivve

    Jienastanvuoigatvuođalažžan oaččut maiddái jienastit válgabeaivve, jos du ruoktogielda lea muhtun sámiid ruovttuguovllu gielda. Oaččut jienastit dušše dan sámiid ruovttuguovllu gielddas, mii lea merkejuvvon válgalogahallamii du ruoktogieldan. Válgabeaivvi jienastanbáiki máinnašuvvo du válgaáššebáhpáriin. Jos du ruoktogielda ii leat sámiid ruovttuguovllus, it sáhte jienastit válgabeaivve jienastanbáikkis. Dát mearriduvvo Sámedikkis addojuvvon lága (414/2025) 31 a §:s.

    Válgabeaivve jienasteapmi doaimmahuvvo seamma áigge juohke sámiid ruovttuguovllu gielddas. Juohke suohkanis lea unnimusat okta jienastanbáiki. Jienastanbáikkit dahjege válgalanjat rahpasit válgabeaivve iđđes logi áigge ja jienasteapmi joatkašuvvá diibmu guđa rádjai eahkes. Jos jienastanbáikkis kártá vuordit vuoru diibmu 18, ožžot buohkat geat leat dan rádjai boahtán báikki ala jienastit ráfis ovdal jienastandoaimmahusa loahpaheami.

    Maid dárbbašat mielde jienastanbáikái?

    1. Váldde mielde jienastanbáikái bolesa mieđihan persovdnakoartta dahje pássa dahje vuodjinkoartta dahje sullasaš áššebáhpára, mas lea govva.
    2. Válgabeaivve sáhtát jienastit dušše iežat ruoktogieldda jienastanbáikkis dahjege dan jienastanbáikkis, mii lea merkejuvvon dutnje boahtán válgaáššebáhpáriidda. Válgaáššebáhpárat eai dárbbašuvvo jienasteamis.
    3. Evttohaslistu lea sáddejuvvon dutnje válgaáššebáhpáriid mielde. Gávnnat evttohasaid ja sin nummiriid maiddái dáin neahttasiidduin dahje dán liŋkkas.
    4. Sáhtát váldit mielde iežat válgaveahkkebargi jus it sáhte ieš bargat jienastanmerkejumi. Válgaveahkkebargis galgá leat jienastanvuoigatvuohta sámediggeválggain. Válgaveahkkebargi ii goittotge sáhte leat olmmoš, guhte lea válggain evttohassan. Jos dus ii leat iežat veahkkebargi, jienastanbáikkis lea válgalávdegotti nammadan válgaveahkkebargi.

    Rávvagat jienastanbáikkis doaibmamis ja válgabeaivve jienasteamis lasihuvvojit go válgabeaivi lahkona.

  • Jienasteapmi dikšunlágádusas dahje ruovttus

    Dikšunlágádusas dahje ruovttus sáhttá jienastit, jos  lihkadan- ja doaibmannávccas leat ráddjehusat nu, ahte ii sáhte muđui jienastit almmá govttohis váttisvuođaid haga. Dikšunlágádus dahje ruoktu galget leat sámiid ruovttuguovllus (láhka Sámedikkis 414/2025 32 §). Dikšunlágádussii dahje ruoktot boahtá sohppojuvvon áigge válgalávdegotti mearridan válgadoaibmaolmmoš dahje su várreolmmoš. Dikšunbáikkis dahje ruovttus jienastettiin jienasteamis galgá jienasteaddji ja válgadoaibmaolbmo lassin leat mielde jienasteaddji válljen dahje dohkkehan jietnavuoigadahtton olmmoš.

    Jos háliidat dahje du lagašolmmoš háliida jienastit ruovttus dahje dikšunlágádusas, almmut dan birra válgalávdegoddái.

  • Jienasteapmi nuppástusohcanorgána mearrádusain

    Jos leat ožžon nuppástusohcanorgánas lágalaš mearrádusa jienastanvuoigatvuođas ja háliidat jienastit, evttot mearrádusa válgalávdegoddái ovdal jienaidrehkenastima álggaheami dahje válgadoaibmagoddái jienasteami áigge.

    Don leat geatnegas luobahit mearrádusa dahje dan riektadin duođaštuvvon kopiija válgalávdegoddái dahje vástideaddji válgadoaibmagoddái, vai válgalogahallamii sáhttá dahkat merkejumi áššis.

    Maŋŋá go leat luobahan mearrádusa dahje riektadin duođaštuvvon kopiija das, de oaččut válgaáššebáhpiriid ja beasat jienastit.

  • Suoma rájiid olggobealde ássi olbmo jienasteapmi

    Válgaáššebáhpárat sáddejuvvojit dábálaš vuogi mielde maid Suoma rájáid olggobealde ássi olbmuide. Suoma rájiid olggobealde ássi olmmožin sáhtát jienastit poastta bokte. Sáhtát maiddái doaimmahit jienastanáššebáhpáriid Suomas válgalávdegotti doaibmabáikái dahje eará almmuhuvvon báikái (omd. válgabiila) ja válgabeaivve man beare jienastanbaikái.

    Válgalávdegoddi bivdá jietnavuoigadahtton olbmuid čujuhusdieđuid Digi- ja álbmotdiehtodoaimmahagas álbmotdiehtovuogádagas. Jos it leat almmuhan álbmotdiehtovuogádahkii áigeguovdilis čujuhusat dahje telefonnummirat, válgalávdegoddi ii vealttakeahttá sáhte oažžut du áigeguovdilis čujuhusdieđuid. Sáhttá leat, ahte čujuhus ii leat dieđus ollenge.

    Sihkkarastte de áiggil, ahte du čujuhusdieđut leat riekta álbmotdiehtovuogádagas. Sáhtát almmuhit postenčujuhusa ja telefonnummira maiddái njuolga válgalávdegoddái. Ná sihkkarasttát válgaáššebáhpáriid boahtima dutnje.

    Jos jienastat poastta bokte, galggat máksit postema ieš. Sáddenkonfaluhta poastamáksu ii leat máksojuvvon gárvvisin. Postema molssaeaktun sáhtát geavahit maiddái riikkaidgaskasaš doaimmahanbálvalusa.

    Sáhtát maiddái doaimmahit jienastanáššebáhpáriiddát válgalávdegotti doaibmabáikái, ovdamearkka dihte jienastanbiilii. Sáhtát de mátkkoštit ovdamearkka dihte Kárášjogas doaimmahit jienastanáššebáhpáriiddát válgabiilii go dat bisána Gáregasnjárggas. Válgaáššebáhpáriiddát sáhttá maiddái doaimmahit olmmoš, gean leat fápmudan.

    Válgabeaivvi jienastusas ožžot jienastit dušše jietnavuoigadahtton olbmot, geaid ruoktogielda lea muhtun sámeguovllu gielddain. It de sáhte boahtit jienastit eará sajis, muhto sáhtát buktit gárvvisin devdojuvvon jienastanáššebáhpáriid válgadoaibmagoddái.