Jienaid rehkenastin ja válgabohtosat

Jienaidrehkenastin álggahuvvo válgadoaimmahusa maŋŋá vuossárgga diibmu 9. Dalle rahppojuvvojit poastta mielde dahje earáláhkai doaimmahuvvon sáddenkonfaluhtat ja merkejuvvojit dan láhkai jienastan olbmot sáddenkonfaluhta mielde válgalogahallamii.

Jienaidrehkenastima álggaheami maŋŋá boahtán sáddenkonfeluhtat guđđojuvvojit rabakeahttá vuhtiiválddekeahttá. Dasa lassin jienasteapmi guđđojuvvo vuhtiiválddekeahttá, jos juoga Sámediggelága (414/2025) 35 § eaktu dievvá, dego sáddenreivve váilu dahje jienasteaddji jápmá ovdal válgadoaimma álggaheami.

Go buot jienasteaddjit leat merkejuvvon válgalogahallamii ja jienasteamis vuhtiiválddekeahttá guđđon válgakonfaluhtat daid sáddenkonfaluhtain leat sirrejuvvon eret dohkkehuvvon konfaluhtain, biddjojuvvojit dohkkehuvvon válgakonfaluhtat rabakeahttá válgaurdnii.

Go buot dohkkehuvvon válgakonfaluhtat leat válgaurtnas, de rahppojuvvojit buot válgaurtnat ja válgakonfaluhtat, maid dat sisttisdollet. Válgabeaivve addojuvvon jienat eai leat válgakonfaluhtain, daningo jienasteaddji bidjá jienastanlihpo urdnii dakkárin.

Jienaidrehkenastima várás jienastanlihpot juogaduvvojit nu, ahte guđege evttohasa buorrin addojuvvon jienat leat sierra iežaset joavkun. Gustomeahttun jienastanlihpot sirrejuvvojit iežaset joavkun. Guđege joavkku jienastanlihpuid lohkomearri rehkenastojuvvo. Jienaidrehkenastimis dollojuvvo sierra beavdegirji.

Lahtut válljejuvvojit jietnameari vuođul vuos gielddaid dihtoeriid vuođul: unnimustá guokte lahtu ja okta várrelahttu galget leat Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddas guđesge ja Soađegili gieldda Lappi bálgosa guovllus. Loahpat 13 lahtu válljejuvvojit jietnameari vuođul, goittotge nu, ahte unnimustá vihtta lahtu galget leat sámiid ruovttuguovllus.

Sámedikki lahttun válljejuvvojit 21 eanemus jienaid ožžon evttohasa, dainna eavttuin, ahte sin joavkkus lea uhcimustá Sámedikkis addojuvvon lága (414/2025) 10 §:s dárkkuhuvvon mearri evttohasat

• Anára, Ohcejoga ja Eanodaga gielddain ja
• Soađegili gieldda Lappi bálgosa guovllus.

Jos 10 §:s ásahuvvon mearit eai dieva, de válljejuvvojit gažaldatvuloš gielddas dahje guovllus čuovvovažžan eanemusat jienaid ožžon evttohasat, dassážii go 10 § gáibádusat divvet.

Jos muhtun ruovttuguovllu gielddas dahje guovllus eai leat evttohasat dan meare, maid láhka eaktuda, válljejuvvojit sin sadjái čuovvovažžan eanemusat jienaid ožžon evttohasat ruovttuguovllus.

Várrelahttun válljejuvvo evttohas, gii lea ožžon čuovvovažžan eanemusat jienaid Anára, Ohcejoga ja Eanodaga gielddain ja Soađegili gieldda Lappi bálgosa guovllus válljejuvvon evttohasaid maŋŋá.

Jos guovtti dahje eanet evttohasain leat seamma olu jienat, de sin gaskasaš ortnet mearriduvvo vuorbádeami bokte.

Evttohasa gielda dahje guovlu jienaidrehkenastimis mearriduvvo dan mielde, gos sus lea leamaš ruoktogielda evttohasásaheami áigemeari nohkama áigge.

Válgalávdegoddi dieđiha válggaid álgobohtosis go jienaidrehkenastin gárvána.

Válggaid dárkkistanrehkenastin bargojuvvo nu, ahte válgalávdegoddi sáhttá nannet válggaid bohtosa čoahkkimis, mii lea goalmmát beaivve jienaidrehkenastima álggaheamis.

Válgaboađus almmuhuvvo dakkaviđe vuoigatvuohtaministeriijai, vai Sámedikki lahtut ja várrelahtut sáhttet mearriduvvot bargguide čuovvovaš doaibmabadjái.

Válljensearvvi áššeolbmos dahje várreáššeolbmos lea vuoigatvuohta leat báikki alde jienaidrehkenastimis.