Válgaáššebáhpárat
Sámediggeválggain guhtege jietnavuoigadahtton olmmoš oažžu válgaáššebáhpáriid jienasteami várás. Válgaáššebáhpáriin leat čuovvovaš áššit:
- jienastanlihppo, mas lea válgalávdegotti steampil
- válgakonfaluhtta
- sáddenreivve
- sáddenkonfaluhtta
- evttohaslogahallan ja
- jienastanráva.
Dasa lassin mielde dábálaččat lea maid dieđáhus ja válgabiilla áigeplána, jos dakkár ordnejuvvo. Buot válgaáššebáhpárat leat golmma sámegillii ja suomagillii.
Sámedikkis addojuvvon lága (414/2025) 29 § mielde reivvet sáddejuvvojit dalán go válgadoaimmahus álgá. Válgaáššebáhpárat doaimmahuvvojit duođaštuvvon vuogi mielde dahjege poastta mielde girjejuvvon reiven. Reive sáddejuvvo dan virggálaš čujuhussii, mii lea álbmotdiehtovuogádagas, dahje gaskaboddosaš čujuhussii, jos leat rievdadan adreassadieđuid. Fuolat ahte du čujuhusdieđut leat riekta áiggil. Jos du čujuhus ii leat dieđus, válgalávdegoddi ii sáhte sáddet dutnje válgaáššebáhpáriid.
Jos it válgadoaimmahusa álgima maŋŋá leat ožžon poastta mielde válgaáššebáhpáriid dahje dat muhtun siva dihte muđui váilot, sáhtát oažžut válgaáššebáhpáriid válgalávdegotti doaimmahagas, muhtun jienastanbáikkis dahje válgalávdegotti almmuhan eará sajis. Váldde dán várás identitehtaduođaštusa mielde. Don galggat ieš viežžat válgaáššebáhpáriid, daningo dat luobahuvvojit persovnnalaččat.